Digiretsept: kuidas Eesti e-retsept toimib ja mida iga patsient peaks teadma

Eesti oli üks esimesi riike maailmas, kus paberil ravimiretseptist loobuti peaaegu täielikult. Elektrooniline retsept jõudis igapäevakasutusse 2010. aasta jaanuaris ja tänaseks kirjutatakse valdav enamik ravimeid välja just digitaalselt. Patsiendi jaoks tähendab see, et apteeki minnes piisab ID-kaardist – paberit ei ole vaja kaasas kanda ega karta, et see kaotsi läheb. Sellegipoolest tekitab süsteem endiselt küsimusi. Kui kaua retsept kehtib? Kust näeb allesjäänud ostukordi? Kes tohib ravimi teise inimese eest välja osta? Ja kas Eesti arsti määratud ravimi saab kätte ka välisriigi apteegist? Järgnev ülevaade koondab kokku kõige olulisema.

Mis on digiretsept ja kes seda haldab

Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mis salvestatakse riiklikku Retseptikeskusesse. Arst ei anna patsiendile midagi kaasa – retsepti andmed liiguvad tema infosüsteemist otse keskregistrisse, kust apteeker need vajalikul hetkel välja pärib. Süsteemi sisuline haldaja on Tervisekassa (kuni 2023. aastani Eesti Haigekassa), tehnilise toimimise eest vastutab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ehk TEHIK.

Ravimeid tohivad Eestis välja kirjutada ainult tervishoiuteenuse osutamise õigusega arstid, hambaarstid ja ämmaemandad. Retseptikeskusele mindi täielikult üle 2011. aastal ning sellest ajast alates on apteekidel kohustus digiretsepti alusel ravim või meditsiiniseade väljastada. Praegu koostatakse retsepte kas raviasutuse enda infosüsteemis või veebipõhises MISP2 portaalis, kuid arenduses on ravimiskeemi teenus, mis koondab kogu patsiendi ravimikorralduse – retsepti koostamise, muutmise ja tühistamise – ühte keskkonda.

Kõrvalmärkusena tasub teada, et samas süsteemis liiguvad ka meditsiiniseadmete retseptid. Neid tunneb ära numbri järgi: meditsiiniseadme retsepti number algab üheksaga.

Kuidas retsept arsti juurest apteeki jõuab

Tee ravimini on lühike ja koosneb sisuliselt kolmest sammust.

• Esiteks koostab arst vastuvõtul retsepti ja saadab selle Retseptikeskusesse. Kroonilise haiguse korral ei pea uue retsepti saamiseks alati kohale minema – paljudes perearstikeskustes saab pikendust küsida telefoni, e-posti või digiregistratuuri kaudu ning arst kirjutab retsepti välja tagaselja.
• Teiseks läheb inimene apteeki ja esitab isikut tõendava dokumendi. Apteeker teeb päringu Retseptikeskusesse ja näeb ekraanil kõiki kehtivaid väljaostmata retsepte. Kui neid on mitu, valib ta patsiendiga koos välja selle, mida parasjagu vaja on – kõike korraga ostma ei pea.
• Kolmandaks liigub info müüdud ravimi kohta tagasi Retseptikeskusesse ja retsept märgitakse väljaostetuks. Kui tegemist oli mitmekordse retseptiga, väheneb allesjäänud ostukordade arv ühe võrra.

Retseptiravim veebiapteegist

Sama loogika kehtib ka veebis. Ravimite kaugmüügi loaga apteegid saavad retseptiravimit müüa pärast seda, kui klient on end veebikeskkonnas isikutuvastusega tuvastanud – seejärel kuvab süsteem talle tema kehtivad retseptid ja sobivad ravimipakendid. Tellimuse saab kätte kas kulleriga, pakiautomaadist või apteegist kohapealt, sõltuvalt sellest, millist teenust konkreetne apteek pakub. Kontrollida tasub, kas apteegil on kaugmüügiluba: nõuetekohaste veebiapteekide nimekirja peab Ravimiamet. Käsimüügiravimite puhul isikutuvastust ei nõuta, retseptiravimite puhul on see kohustuslik ja seda ei ole võimalik vahele jätta.

Kust näeb oma retsepte

Kõige täielikuma ülevaate annab Terviseportaal aadressil terviseportaal.ee. See on riiklike e-tervise teenuste uus keskkond, kuhu on kolinud varasem patsiendiportaal Digilugu. Sisse saab logida ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil.

Jaotisest „Retseptid ja meditsiiniseadmed“ leiab nii väljaostmata kui ka juba ostetud retseptid, nende kehtivusaja, allesjäänud kordade arvu ja annustamisskeemi. Süsteem arvutab väljaostmise kuupäeva ja annustamise põhjal ka selle, millised ravimid on inimesel eeldatavasti parasjagu kasutuses. Vanemate retseptide leidmiseks saab kasutada kalendrifiltrit.

Lühema kokkuvõtte kehtivatest retseptidest annab ka riigiportaal eesti.ee. Sealtsamast näeb lisaks, kes ja millal on inimese terviseandmeid vaadanud – iga päring jätab jälje. Soovi korral saab oma andmeid ka sulgeda.

Hea harjumus on vaadata retseptide seis üle kord kuus või enne plaanilist arstivisiiti. Nii ei tule apteegis üllatusena, et kehtivus sai läbi või ostukorrad said otsa.

Kui kaua digiretsept kehtib

Kehtivusaeg sõltub sellest, mitmeks väljaostuks retsept on koostatud. Kui arst ei ole märkinud lühemat tähtaega, kehtivad järgmised reeglid:

• ühekordne retsept – 60 päeva;
• kahekordne retsept – 120 päeva;
• kolmekordne retsept – 180 päeva;
• kuuekordne retsept – 540 päeva.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite puhul kehtivad eraldi, oluliselt rangemad piirangud nii kehtivusaja kui ka väljakirjutatava koguse osas. Kui tähtaeg saab täis enne, kui kõik kordad on välja ostetud, siis kasutamata jäänud osa lihtsalt aegub ja uue ravimikoguse saamiseks tuleb pöörduda arsti poole.

Mõnikord juhtub, et retsept on tehniliselt kehtiv, kuid apteek ei müü ravimit välja – näiteks siis, kui eelmine suur kogus osteti alles hiljuti ja järgmise väljastuse intervall ei ole veel täitunud. Sellisel juhul tasub paluda apteekril keeldumise täpne põhjus välja öelda, sest põhjus võib peituda ka ravikindlustuse kehtivuses või muutunud soodustingimustes.

Mida retseptiravim maksab

Iga soodusravimi väljaostmisel tasub patsient fikseeritud omaosaluse alusmäära ehk retseptitasu, mis on 3,50 eurot. Ülejäänud osale rakendub Tervisekassa soodustus, mis võib olenevalt ravimist ja diagnoosist olla 50, 75, 90 või 100 protsenti.

Kõrgemad soodusmäärad on mõeldud raskete, krooniliste ja eluohtlike haiguste põhiravimitele. Sada protsenti hüvitatakse ka kõigile alla nelja-aastastele lastele määratud soodusravimid, soodsamad tingimused kehtivad lisaks vanadus- ja töövõimetuspensionäridele. Soodusravimite loetelu kehtestab minister määrusega ja seda uuendatakse neli korda aastas: 1. jaanuaril, 1. aprillil, 1. juulil ja 1. oktoobril.

Rahakotti puudutab kõige otsesemalt piirhinna reegel. Tervisekassa arvutab soodustuse mitte konkreetse pakendi hinnast, vaid sama toimeainega ravimite seast määratud piirhinnast, milleks on üldjuhul hinnalt teise soodsaima ravimi hind. Kui apteegiletil on samasisulised ravimid näiteks 5,60, 8,30, 10,50 ja 12,80 euroga, kujuneb piirhinnaks 8,30 eurot. Kallima variandi valimisel tuleb hinnavahe endal juurde maksta. Sama toimeainega ravimid on võrdselt tõhusad ja ohutud, seega tasub apteekrilt alati küsida, milline on odavaim võimalus – aasta peale kokku on vahe märgatav.

Neil, kelle ravimikulud on suured, on lisaks võimalik saada täiendavat ravimihüvitist. See rakendub, kui kalendriaasta jooksul tasutud vältimatu omaosalus ületab seaduses sätestatud piiri, ja arvutatakse automaatselt. Soodustustega seotud küsimustele vastavad Tervisekassa klienditelefon 669 6630 ja perearsti nõuandetelefon 1220.

Ravimi ostmine teise inimese eest

Kuna retseptiandmed on delikaatsed isikuandmed, ei näe apteeker vaikimisi kellegi teise retsepte. Selleks, et abikaasa, laps või hooldaja saaks ravimi järele minna, tuleb anda talle esindusõigus.

Volitus vormistatakse Terviseportaalis: ava „Minu seaded“, vali „Esindusõigused“ ja klõpsa „Volita uus esindaja“. Samas vaates on näha kõik kehtivad volitused ning esindajaid võib määrata mitu. Volituse saanud inimene näeb portaali rolli vahetades teise inimese retsepte ja saab ravimi apteegist välja osta – seda nõuavad ka e-apteegid, mille veebiapteeker kuvab teise isiku retsepte üksnes digitaalse volituse olemasolul.

Alaealise lapse puhul ei ole eraldi volitust vaja: lapsevanemal on automaatne täieõiguslik esindusõigus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Piiratud teovõimega täiskasvanu eest teeb toiminguid tema seaduslik esindaja või eestkostja.

Piiriülene digiretsept: ravimid Euroopa apteekidest

Alates 2020. aastast, mil avati andmevahetus Eesti ja Soome vahel, saab Eestis välja kirjutatud retsepti alusel osta ravimeid ka mitmes teises Euroopa riigis. Praeguseks toimib teenus Eesti inimese jaoks Soomes, Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis, Hispaanias, Portugalis, Horvaatias ja Kreekas. Riike lisandub järk-järgult – andmevahetuse projektiga on liitunud 25 Euroopa riiki ning ajakohase nimekirja leiab TEHIKu kodulehelt.

Praktikas käib see nii: apteegis tuleb esitada ID-kaart või pass, apteeker leiab isikukoodi alusel kehtivad retseptid, valib vajaliku ja väljastab ravimi. Info müügi kohta liigub tagasi Eesti Retseptikeskusesse ning retsept märgitakse väljaostetuks. Kogu toiming võtab paar minutit.

Oluline erinevus puudutab raha. Välisriigis tuleb ravimi eest tasuda esmalt täishind. Hiljem saab makstud summa Tervisekassalt tagasi küsida, esitades tagasimakse avalduse koos ostutšekiga. Hüvitamine toimub Eestis kehtivate tingimuste ja piirhinna alusel, mistõttu tagasi makstav summa ei pruugi olla võrdne apteegis makstuga.

Tasub arvestada ka sellega, et kõik välisriigi apteegid ei ole teenusega liitunud – Hispaanias, Portugalis ja Tšehhis on avaldatud eraldi otsingud ja nimekirjad osalevatest apteekidest. Samuti ei pruugi konkreetne ravim teises riigis üldse müügil olla või kannab seal teist nime.

Millal kirjutatakse ikkagi paberretsept

Paberretsept ei ole kadunud, kuid on jäänud erandiks. Arst võib selle väljastada näiteks koduvisiidil, elektrikatkestuse või infosüsteemi tõrke ajal ning muudel juhtudel, kui elektroonilise retsepti koostamine ei ole otstarbekas. Apteek on kohustatud ravimi paberretsepti alusel müüma ja esitab dokumendi hiljem Tervisekassale.

Paberil retsept on kasulik ka reisile minnes juhul, kui sihtriik ei ole piiriülese teenusega liitunud. Euroopa Liidu õiguse kohaselt kehtib ühes liikmesriigis välja kirjutatud retsept kõigis teistes liikmesriikides, kui sellel on nõutud andmed – patsiendi nimi ja sünniaeg, toimeaine rahvusvaheline nimetus, ravimvorm ja kogus ning arsti andmed koos allkirjaga. Toimeainete nimetused on rahvusvahelised, seega ei tohiks eestikeelne blankett välisriigi proviisorile takistuseks saada.

Sagedasemad olukorrad ja lahendused

1. Apteeker ei leia retsepti. Kontrolli Terviseportaalist, kas retsept on kehtiv ja kas ostukordi on veel alles. Kui kõik näib korras, võib põhjus olla ravikindlustuse katkemises või muutunud soodustingimustes.
2. Vajalik ravim ei ole Eestis registreeritud. Sel juhul koostab arst müügiloata ravimile retsept-taotluse, mis liigub Ravimiametisse. Otsuse staatust – ootel, positiivne või negatiivne – näeb patsient ise portaalist. Positiivse otsuse korral saab minna endale sobivasse apteeki, mis ravimi tellib.
3. Soodusmäär tundub vale. Soodustuse arvutab Retseptikeskus automaatselt. Kui arvutuses on tehtud viga patsiendi kahjuks, hüvitab Tervisekassa kahju – selleks tuleb esitada allkirjastatud avaldus koos ravimi ostutšekiga.
4. Retsept tuleb tühistada. Arst saab vajaduse korral tühistada nii enda kui ka teise arsti väljakirjutatud retsepti, näiteks kui ravi muutub või ilmneb koostoime teise ravimiga.

Kokkuvõte

Elektrooniline retseptisüsteem on Eestis toiminud üle viieteistkümne aasta ja muutunud nii tavapäraseks, et selle olemasolu märgatakse alles siis, kui midagi ei õnnestu. Enamik segadusi taandub kolmele asjale: kehtivusaeg, allesjäänud ostukorrad ja volitused. Kõik kolm on kontrollitavad mõne minutiga Terviseportaalis, ilma et peaks arstile helistama või apteegis oletama. Kes lisab selle lühikese kontrolli oma rutiini ja küsib apteegis alati sama toimeainega soodsaima ravimi järele, hoiab kokku nii aega kui ka raha.